Hommikul siis suure surmaga jöudsin kella 11neks Hannoveri,et kokku saada ühe teise vahetusõpilasega. Jalutasime, rääkisime, istusime,rääkisime kuni ma siis mötlesin,et mulle aitab, on külm ja igav. . ning ütlesin poisile,et pean koju minema seoses vanemate ärasöiduga. Saatis kutt mind siis rongile ja asi klaar. vaeseke kulutas 26 kohalikku rongipiletitele,et minuga 3 tundi kvaliteetaega nautida.
Koju jõudes puhkasin väheke ja läksin pealelõunat tagasi Hannoverisse, rahakoti vahel lisaks kaartidele sularaha 88euri + 3 kinkekaarti. .(mul tavaliselt sularaha on rahakotis minimaalselt) mõte oli nagu shopata, aga näe Sa nalja. . mina polndki ainuke,kes jõuludega rikkaks oli saanud. HM oli täiesti tühi kaubast, järgmise HM ukse pealt vaatas vastu sama vaatepilt (seega polnud mõtet sinna sisenedagi). Kõik ülejäänud poed olid paksult rahvast täis ja ma eriti ei suvatsenudki seal vahel trügida,eks ootan Aili ära ja lähen temaga. Tänavatel oli ka metsikult inimesi,köigil käes vähemalt 2 kilekotti. Aga peale väikest sõitmist metrooga Hannoveri kesklinnast eemale,leidsin poode, mis polnud nii täis. Otsisin rahakotti (kui ostan,ostan punase rahakoti, sest lugesin ühest blogist,et punane on alati raha täis). Rahakotti ma küll ei leidnud, aga selle-eest leidsin muud nipet-näpet. Soovin,et võiksin öelda,et ostsin täna ainult kärtspunase küünelaki, kuid raha läks ka uue püksirihma ja tooodete peale,mis aitaksid mul püsida Eesti siledakarvalise blondina.
Linnas ringi jalutades, avastasin,et mu minevik jälitab mind (nii paljud inimesed meenutavad sõpru/tuttavaid kodumaalt), oli tahtmine eest ära joosta,aga mu jalalihased valutavad eilsest uisutamisest ja tänasest jalutamisest.
Homme kell 14.18 sitsin ma Hannoveri Hbf`i Gleis 10 trepil. Nimelt on sel ajal Aili seal. Tuleb ja külastab mind kuni 1. jaanuarini. Nii huvitav, ma polegi varem sellel gleis`il olnud. :D . Meie aastavahetusplaanid küll keerati nässu, kuid uued juba saabuvad..
