See kolmapäev olid lood nii, et mul olid juba klubiriiided seljas, kui otsustasin, et siiski ei lähe sinna. Kiire kõne Pitsule ja jooksuga viimase bussi peale ning olingi Saugas. Seal rääkisime pikalt maast ja ilmast. Ma olin suutnud aastaga juba unustada, miks ta nii tähtis osa mu argipäevast alati oli.
Neljapäeval juhtus midagi kohutavat. Mu pinginaaber Karel sai läbi tööõnnetuse surma. Ma sellest pikemalt ei räägiks.
Järgnesid päris masendavad päevad.
Pühapäeval käisin veel Tallinnas, SSK`l . Sellega sai meil päris palju nalja ikka Ivikaga.
Teisipäeval olid matused. Alates Kareli surmast oli mu elu päris rutiinne - hilislõunal ärkasin, passisin voodist televiisorit kuni õhtuni, söin ja pesin ning ööseks läksin välja sõpradega. Kui ma ka olin kodus varem kui tavaliselt, siis und ei tulnd ja käisin jõe ääres. Mõnus- kahekesi iseendaga- kvaliteetaeg.
Reedel sai ka klubis käidud, väga viis. Seltskond oli tasemel, kuid muusika oleks vöinud vähekene parem olla.
Laupäeval suundusin perega suguvõsa kokkutulekule. Ma algul kedagi ei teadnud ja hoidsin õega ühte.
Kuid siis suutis ema paar sõna öelda ja Priit ka ning ma olingi juba ühes võistkonnas. Nimelt 2 võistkonda pakkusid teistele seal meelelahutust.
..otsisime oma jalanöusid kuskilt pärapõrgust..
jooksime niisama..
vahepeal võtsime asja rahulikult..
Palju võistlusi oli tugevamale sugupoolele. .
Sugupuu siis.
Mu õde on alaealine, ta alkoholi ei tarbi :D
Mikud ja Mannid. .
Oli ka vaja ju kergelt võrku toksida..
Mu seelik ja lakitud küüned ei seganud teistele näitamast, et olen selle spordialaga siiski 8 aastat tegelenud ja ma päris koba pole. .
Ma siis õe ja emaga. . blondid ja lühikesed.. asi on vast geneetiline
Vabal ajal ajavad nad käpikutega tikke tikutoosi. . olgu neil lõbus
Nad niisama katsetavad kui pehmed pepukondid vastasel on. .
isa ikka kotihüppes ju ei võidaks (H) (kui keegi aru ei saand, sisi mina just seda tegingi :D)
Ka saapa viskamine toimus. .
Ja vankriratta veeretamine. . (ma tean, olen koba)
Ka köievedu ei puudu üheltki sedasorti ürituselt. .
ja kes seda rahvastepalli veel unustada suudaks. .
Näljastele anti süüa ka. (ma sain algul aind 2 lihatükikest, sp lubasin aafrika nälgivatele lastele möelda ja olin õnnelik)
Tore öhtu oli ja ütleks, et selle lökke juures sai istutud kuni ilusate hommikutundideni..
Järgmine hommik äratati mind vara üles. Oli telkide kokkupanek ja koju kiirustasime, ma siis vötsin kiire suuna randa vollet vaatama, kurjam kui palju tuttavaid seal ikka näeb alati. Peale seda käisin teatris tööl ja õhtuks olin oma nädalavahetusest täiesti laip.
Esmaspäeval magasin ja vaatasin televiisorit. Õhtul külastasin oma tädipoega ja kuskil peale Supermodelle tulid Mann ja Kaisa mulle järgi. Olime linnas väheke. Koju jöudes oli suur uni. Magasin natuke, kuid rahutult. .käisin jälle jalutamas - esmaspeävaöösiti on linn niii tühi, nii hea oli.
Täna ma siis ärkasin üles ja kiirustasin rannavalveposti poole, seal vahetasin paar söna Innuga ja kobisin Kariniga linna. Linnas tehti must ajalehe jaoks paar pilti ja vöeti intervjuu ning siis tulin koju ja puhkasin.
Õhtul käisin Gretetga väheke lobisemas ja koju tulles vaatasin vanu häid sarju, saksa kanalilt ja saksa keeles.
Nüüd on mul uni, ma kobin magama.
